VIII Kohtla-Järve linna koolide suveolümpiamängud |
|
| Kool: | Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Jõhvi Vene Põhikool, Maleva Põhikool, Kesklinna Põhikool, Tammiku Põhikool, Erakool „Intellekt“, Slaavi Põhikool |
| Asukoht: | Kohtla-Järve, Ida-Virumaa |
| Kirjeldus: | VIII KOHTLA-JÄRVE LINNA KOOLIDE SUVEOLÜMPIAMÄNGUDE OLÜMPIAHARIDUSPERIOOD (04.03.–5.06.2019) 1) Suveolümpiamängude komitee loomine (10 õpetajat, 10 õpilast) – 26.veebruar 2019.a; 2) Suveolümpiamängude 2019 programmi koostamine ja kinnitamine komitee poolt –26.veebruar 2019.a; 3) Koolide jagamine võistkondadeks riikide järgi - 26.veebruar 2019.a 4) Ausa mängu kirjanduskonkursi väljakuulutamine – märts 2019.a; 5) Miniesseekonkurss põhikooli keelekümblusõpilastele teemal „Sport minu elus” – aprill 2019; 6) Maskoti, logo ja medalite konkurss – 15. mai 2019.a; 7) Pehmete pallide, kottide ja teiste auhindade valmistamine Ahtme Gümnaasiumi ja Eesti Olümpiakomitee logoga – alates jaanuar 2019.a 8) Olümpiatemaatilise kunstikonkursi läbiviimine koolis – 20.mai 2019.a; 9) Olümpialiikumise tutvustamine õppetundides 20.mai - 24.mai 2019.a; 10) Olümpiateemaline mälumäng (kolmes vanuseastmes) – aprill-mai 2019.a; 11) Olümpiateemaliste stendide koostamine koolis – 13.mai 2019.a; 12) Parimate tööde (joonised, logod, maskotid) näitus Ahtme Gümnaasiumis – 27.-31.mai 2019.a; 13) Konkurss „Ahtme Gümnaasiumi kõige sportlikum klass“ alljärgnevates klassirühmades: 6 kl.,7 kl.,8 kl., 9 kl., – september 2018 - mai 2019.a. 14) Konkurss „Ahtme Gümnaasiumi kõige sportlikum klassiõpetaja -2019“– september - juuni 2019.a. 15) Parimate sportlaste tunnustamine ekskursiooniga Tartu spordimuuseumi – september - mai 2019.a; 16) Suveolümpiamängude komitee koosolekut toimuvad kord kuus (3 korda), kus arutatakse läbi suveolümpiamängude korraldamisega seotuid küsimusi; 17) Olümpiaharidusnädal: 27.-31.mai 2019.a. KOHTLA-JÄRVE LINNA KOOLIDE VIII KOOLIOLÜMPIAMÄNGUDE SPORDIPIDU 31. mai 2019. a AVATSEREMOONIA 09.45 Olümpiamängude rongkäik mööda linna tänavaid Ahtme G staadionile, kus toimub avatseremoonia. Igal võistkonnal peab olema võistkonna (riigi) embleem ja maskott. 10.00 Osalejate sissemarss ( läbitakse staadioniring ja rivistutakse vastavalt skeemile); 10.15 Avasõnad (Ahtme G. direktor, Eesti Olümpiaakadeemia esindaja, tuntud sportlane); 10.25 Olümpialipu sisse toomine - kõlab olümpiahümn, heisatakse lipp; 10.35 Olümpiatule süütamine; 10.40 Olümpiavande andmine ning suveolümpiamängude avatuks kuulutamine; 10.50 Soojendusvõimlemine (5 min). Teevad kaasa võimlejad spordiklubist „Fööniks”; 11.00 Võistluspaikadesse suundumine (9 paika marsruutlehe alusel). Saadioni teatejooks kilbiga. Võistkonnas on 18 võistlejat. Distantspikkuseks ühele jooksjale on üks staadion. Võistlus toimub pendelteatejooksu põhimõttel. Kõikidel jooksjatel on käes kilp ja oda. Teatevahendina antakse üle oda. Võidab võistkond, kelle võistlejad läbivad distantsi kõige kiiremini. SPORDIALAD: (10 paika) 1. ODAVISE. Osalejad seisavad sihtmärgist 10 meetri kaugusel. Alustab esimene, tema käes on üks oda. Iga võistlejal on kaks katset. Osaleja saab punkti sihtmärgi tabamuse eest. Arvestusele läheb saadud punktide summa. 2. KULLATÄISKOTT. 18 osalejat seisavad ringis, igal on oma märk. Ringi keskel on „aare“ (kott müntidega). Ringi keskel on „aardekaitsja“, kelle silmad on kinni seotud. Kaitsja ülesandeks on oma aarde kaitsmine. Ta keerab enda ümber suure pehme koti pika nööriotsas. Osalejate ülesanne on aarde kott kätte saada. Kui osaleja saab „kaitsjalt“ kotiga löögi, siis ta langeb mängust välja. Võistkond saab punkti kättesaadud koti eest. 3. KUUMADKIVIDE ÜLEKANDMINE. Võistkonna osalejad peavad 10 meetri kaugusele ühelt paigalt teisele puustlaudade abil „kuumadkivid“ ülekandma. Loetakse üle kantud kivide arvu viieminuti jooksul. 4. KARTULI ISTUTAMINE. Distantsil on 4 koonust, võistlejal on käes taldrik, kus on neli tennispalli. Ta jookseb piki “trepi”esimese koonuseni, paneb „kartuli” koonusele, jookseb ümber tähise, tagasiteel korjab pallid taldrikule, jookseb uuesti mööda treppi ja annab teate üle. Fikseeritakse üldaeg. 5. LENDAVA TALDRIKU LENNUTAMINE OLÜMPIARÕNGASTESSE. Võistkonnas 18 võistlejat. Viskejoonest erinevale kaugusele (6 meetri kauguselt) on riputatud olümpiasümbol (viis omavahel põimunud rõngast). Võistlejad lennutavad üksteise järel lendavat taldrikut läbi rõngaste. Võidab võistkond kelle 18 taldriku lennutuse summa on suurim. 6. VÕISTKONDLIK PAIGALTKAUGUSHÜPE.Võistkonnas on 18 võistlejat. Võistlejad hüppavad üksteise järel paigaltkaugushüpet. Hüppetehnika on vabal valikul vastavalt hüppaja oskustele, äratõuge kahelt jalalt. Esimene võistleja alustab hüppepakult, iga järgnev alustab hüppamist eelhüppaja maandumisel jäetud jäljest (reeglina kanna jälg). Võidab võistkond, kes 18 hüppe tulemusel on jõudnud hüppepakust kõige kaugemale. 7. TÕUKERATAS. Ülesandeks sõita tõukerattal maha asetatud koonuste vahelt läbi, peale viimast märki tulla sama teed pidi tagasi. Võidab võiskond, kes suudab distantsi kõige kiiremine läbida. Osalevad kõik 18 osavõitjad. 8. JOOKS MUNAGA. Igal võistkonna osalejal on käes lusikas „munaga“. Osaleja jookseb stardist märgini ja tagasi, kui „muna“ kukub maha siis osaleja alustab uuesti stardijoonelt. Arvestusele läheb finišini toodud munade arv. 9. SUUSASLAALOM. Võistkonnas on 18 võistlejat. Moodustatakse paarid. Paar paneb jalga isevalmistatud suusad ja liiguvad nendel kuni tähistuseni. Pööre ümber tähistuse, liigutakse tagasi oma võistkonna juurde. Paar võtab suusad alt ja annab need edasi järgmisele võistlejapaarile Suveolümpiamängude alad toimuvad “jaama“ põhimõttel. Spordialad on jagatud üheksa võistluspaiga vahel. LÕPUTSEREMOONIA 13.00 Korraldajate tänusõnad. 13.15 Autasutamine. 13.30 Ahtme Gümnaasiumi direktori lõpusõnad ja külastajate tagasiside. 13.45 Lipu langetamine, olümpiatule kustumine ja suveolümpiamängude lõppenuks kuulutamine. 14.00 Lõpumuusika. KOHTLA-JÄRVE LINNA KOOLIDE VIII KOOLIOLÜMPIAMÄNGUDE PROJEKTIJUHT: Inna Mällo (innamallo@gmail.com) |