Uudised

KOKKUVÕTTED EOA ARUTLUSKONVERENTSIST "MIDA ÕPETAS VANCOUVER 2010"

10.04.2010

10. aprillil Eesti Olümpiaakadeemia poolt korraldatud Vancouveri taliolümpiamängude järgsel arutluskonverentsil analüüsiti nii Eesti sportlaste esinemist olümpiamängudel kui Eesti spordi olukorda üldisemalt.
 

Oma sportlikke tulemusi ja ettevalmistust olümpiamängudeks hindasid Kristina Šmigun-Vähi ja Peeter Kümmel, kes rõhutasid lisaks õige treeningplaani valikule ka tahte, pühendumuse, eesmärgipärase töö ning tervise osatähtsust tippsportlase ettevalmistamisel ja heade tulemuste saavutamisel. Sportlaste toetamise põhimõtetest riigi ja Eesti Olümpiakomitee poolt andsid oma ettekannetes ülevaate EV Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles ja Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann. Olümpiasportlaste treenerite Mati Alaveri ja Anna Levandi ettekannetes kajastusid meie spordi probleemidena kõrge kvaliteediga treenerite vähesuse ja nende tunnustamise probleem, eriti võrreldes välistreeneritega. Mati Alaveri ettepanekud, mida saaks meie spordis paremini teha, puudutavad kolme alljärgnevat teemaderingi: euroopaliku tippspordi rahastamise mudel ehk kaitseressursside kaasamine; akadeemilise kõrghariduse ehk treenerikoolituse senisest parem finantseerimine koos treenerite motiveerimise ja neile sotsiaalsete garantiide andmisega ning kolmadaks spordikoolid kui professionaalsemad ja efektiivsemad struktuuriüksused meie järelkasvu ettevalmistamiseks. Spordiajakirjanik Peep Pahvi sõnul oli Vancouveri olümpia Eesti spordi jaoks ebaõnnestunud, sest meie spordisüsteem on rajatud valedele alustele ning selle eest vastutab kultuuriminister. Olukorra lahendamiseks tegi Peep Pahv ettepaneku riiklikul tasemel spordinõukogu loomiseks, kuhu kuuluksid EOK, Kultuuriministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Haridusministeeriumi spordialaliitude juhid ja Riigikogu spordikomisjon. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe võttis oma sõnavõtus kokku, et Eesti spordi igapäevaelu on vaesuse nägu. Kuna meie spordi toetamisel on saanud määravaks kohalike omavalitsuste ressurss, peaks edasiseks koostööks korraldama ühisarutelusid riigi ja omavalitsuse spordijuhtidega. Samuti on vaja luua keskne treenerite koolituse programm.
 

Mida õpetas Vacouver 2010?

  • Kristina Šmigun-Vähi: Isa vastuseis tippsporti tagasitulekule sundis end tõestama. Vanemana peab heade tulemuste nimel rohkem vaeva nägema. 
  • Kristina Šmigun-Vähi: Olümpiamängudele on parem hiljem kohale minna, viis päeva on liiga pikk aeg (Torinos 2 päeva enne oli paras, ei kulutanud energiat närveldamisele). 
  • Kristina Šmigun-Vähi: Tippspordiks on kõige olulisemad suur soov ja pühendumus (raske töö). Õnn kaasa kõikidele noortele!
  • Kristina Šmigun-Vähi: Treeneri elukutse on väga raske töö. Võtan kõikide treenerite ees mütsi maha! 
  • Mati Alaver: Vancouveri õppetunnid treenerina: hinda aklimatiseerumist õigesti; ole kannatlik; kaotamine on osa teekonnast; ebaõnnestumise korral võtan vastutuse; ära vannu alla.
  • Mati Alaver: Kardad vastutust, ära hakka treeneriks! 
  • Peep Pahv: Kui olümpiamängude tulemus on halb, siis Eesti spordisüsteem on valedel alustel.
  • Peep Pahv: Eestis võiks välja valida eelisarendatavad alad (5-8 tk, näiteks kergejõustik, suusatamine, korvpall, vehklemine, sõudmine, vehklemine jne), ülejäänud peavad ise hakkama saama.
  • Mart Siimann: Eesti spordi raamid seab rahaline võimekus.

Ettekanded:

Meediakajastused:

 Pildid: www.olympiaharidus.eu/index.php