Aastakonverentsi esimeses osas toimunud PyeongChangi taliolümpia arutluskoosolekul analüüsisid 80 osaleja ees Eesti olümpiasportlaste ettevalmistust ja esitust olümpiamängudel treenerid Anti Saarepuu ja IndrekTobreluts ning olümpiasportlane Saskia Alusalu. Eesti tippspordi rahastamise teemal arutlesid konverentsi moderaatorid Mehis Viru ja Jaanus Kriisk ning Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.
Anti Saarepuu käsitles oma ettekandes "Suusatajate keeruline teekond PyeongChang’i" murdmaasuusatajate „Team Haanja“ ettevalmistust 2018 PyeongChangi olümpiamängudeks, tuues konkreetselt välja treeninglaagrite mahu ning ettevalmistuse plussid ja miinused. Lisaks rääkis ta Marko Kilbi ja Karel Tammjärve vahetu olümpiaettevalmistuse plaanidest ning esitas kokkuvõttes oma nägemuse edasisest arengust.
Indrek Tobreluts tutvustas ettekandega "Eesti laskesuusatajate OM-i ettevalmistus Pyeong-Chang 2018" Eesti laskesuusakoondise meeskonda koos taustajõududega, rääkis läbitud treeninglaagritest ning esitas sportlaste konkreetsed treeningmahud valmistumisel olümpiaks. Lisaks seletas Tobreluts, et sagedase võistlemise põhjus on rahvusvaheliselt alaliidult saadav finantstoetus. Ta näitas ka Eesti sportlaste kaotusprotsendid tugevamatele nii suusarajal kui lasketiirus ning kokkuvõttes järeldas, et medalikonkurentsi tõusmiseks peavad meie laskesuusatajad tõstma sõidukiirust 2-3%.
Saskia Alusalu rääkis oma olümpiaettevalmistusest. Tõdes, et oma väikese eelarve juures tuleb tal paljud asjad ise korraldada ja ka treener palgata. Saskia oli kindel, et paremate finantside juures saaks ta rohkemate spetsialistide abi kasutades oma tulemuse uuele tasemele viia. Tal oleks siis ka võimalik mõne eliittiimiga liituda ja harjutada koos maailma tippudega. See oleks edasise arengu üheks peamiseks faktoriks ning treeningu poole pealt leidis Saskia, et on varu tehnilise oskuste arendamisel. Olümpiasõitu kommenteerides seletas Saskia, et tal õnnestus väga hästi äraminek ajastada ning ka kiire – ootamatu rünnak tuli ideaalselt välja. Enesekindlus aitas tal distantsi lõppuni vastu pidada ja suurepärane olümpia 4. koht saavutada.
Jaanus Kriisk tõstatas ettekandes "Kas treeneril on Eesti tippspordis kohta?" probleemi Eesti spordi rahastamisel ning selle negatiivse mõju uute tippsportlaste treenerite tekkimisele. Ta peatus lähemalt mitmel juhtumil, kus otsused tippspordi raha jaotamisel ei põhinenud sportlikul tulemusel, vaid otsustavaks said muud faktorid. Lisaks näitas Kriisk ka probleeme alaliitude töös, kus mitmete juhtide väärad otsused on tugevalt pärssinud tippspordi arengut. Lõpetuseks esitas ta ettepaneku luua Eestis tippspordikeskus, nagu see on mitmetes edukates spordiriikides, et ei peaks küsima – „Kas treeneril on Eestis usku minna tippspordi teele.“
Mehis Viru tutvustas oma ettekandes "Tippspordi rahastamine" rahvusvahelist teadusuuringut SPLISS, mis on näidanud, et medalite võitmiseks tiitlivõistlustel peab tippspordi rahastamine olema teatud kindlal tasemel, muidu ei saa rääkida efektiivsest medaleid võitvast tippspordisüsteemist. Eesti tippspordi rahastamine on praegu 3-4 korda väiksem. Viru rääkis ka, et eeskuju peaks võtma Uus-Meremaa tippspordi süsteemist, mis on töötanud väga efektiivselt – 4.4 milj elanikkonnaga ja enam-vähem sama elatustasemega riik võitis Londoni 2012 OMil 13 medalit ning Rio 2016 OMil 18 medalit.
PyeongChangi taliolümpia arutluskoosoleku lõpetas Kultuuriministeeriumi spordi asekantsleri Tarvi Pürni ettekanne "Spordi rahastamisest."
EOA aastakonverentsil anti traditsiooniliselt koostöös Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumiga üle seitsmes Georg Hackenschmidti raamatuauhind, mille pälvis 2017. aasta parim eestikeelne sporditeemaline raamat "TERAVA KEELEGA. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu", mille autoriks on Märt Roosna ning kirjastajaks on Rahva Raamatu kirjastus.
Vastavalt väljakujunenud traditsioonile tunnustati Eesti Olümpiaakadeemia aastakonverentsil ka 2017. aastal kooliolümpiamänge korraldanud koole.
EOA aastakonverentsi teises osas toimus EOA täiskogu, kus tutvustati EOA 2017. aasta tegevust ning teisi nii Eesti kui rahvusvahelisi olümpiaharidusprojekte järgmiste ettekannete kaudu:
EOA president Neinar Seli “Kokkuvõte aastast 2017”
Atko-Meeme Viru stipendiaat Henri Tilga "Kehalise kasvatuse õpetaja motiveeriva õpikeskkonna kujundajana"
Marit Jukk, Indrek Kangur "Ülevaade ROA 57. noortesessioonist"
Merlin Ponna "Ülevaade Rahvusvahelisest Pierre de Coubertini noortefoorumist Ülenurmel"
EOA täiskogu otsustas muuta EOA põhikirja, anda TÜ professorile, EOA asutajaliikmele Vahur Ööpikule EOA aupresidendi tiitel ning valida EOA presidendi ja juhatuse liikmed.
EOA aastakonverentsist osavõtjatel oli esmakordselt võimalus näha ka EOA uut stendnäitust "Olümpia ja mängud: pidu meis enestes". Näitus käsitleb teemasid nagu olümpiaharidus, kooliolümpiamängud, Eesti sportlased olümpiamängudel ja Eesti Olümpiaakadeemia ning see on mõeldud kooliolümpiamänge korraldavatele koolidele olümpiahariduslike tegevuste toetamiseks.
Pildivalik EOA aastakonverentsist: olympiaharidus.eu/index.php
Meediakajastus: sport.err.ee/744389/kuulutati-valja-2017-aasta-parim-spordiraamat |
