PROJEKTI EESMÄRK: kasutada kooliolümpiamängude ideed ja koostöövõrgustikku ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahelise suhtluse ja omavaheliste kontaktide suurendamiseks.
SIHTRÜHM: vähemalt 60 Eestis elavat erineva kodakondsusega (nii Eesti kui ka kolmandate riikide kodakondsusega) ja määratlemata kodakondsusega õpetajat, huvijuhti, koolijuhti või spordiametnikku, keda seob ühine huvi spordi kui koostegevuse ja kasvatusvahendi vastu ning kes on tulevikus huvitatud oma teadmiste ja kogemuste edasiandmisest noortele kooliolümpiamängude korraldamise kaudu (integratsiooniprojekti 2. etapp).
PEAMISED TEGEVUSED:
1) Koolitusseminar (18. juuni, Narva) – projekti informatsioon + motivatsioonikoolitus
2) Suvesessioon (26.-28 juuli, Saka) – osalejate ettekanded, arutelud ja meeskonnatöökoolitus kooliolümpiamängude teoreetiliste kogemuste ja praktiliste tegevuste baasil
3) projekti kokkuvõtted EOA konverentsil "Olümpiahariduse ajaloolised kogemused ja kaasaegsed suunad" ning projektis osalejate tunnustamine EOA täiskogul (mõlemad üritused Tartus 9.-10. oktoobril).
OODATAVAD TULEMUSED:
1) ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahelise suhtluse ja omavaheliste kontaktide suurenemine.
2) Kolmandate riikide kodanike kodanikuaktiivsuse suurendamine nende kaasamisega Eesti kooliolümpiamängude koostöövõrgustikku.
KOKKUVÕTTED KOOLITUSSEMINARIST
Seminari aeg: 18. juuni 2009.
Koht: Narva Keskraamatukogu (Malmi 8, Narva).
Osavõtjad: 29 Ida-Virumaa üldhariduskoolide, lasteaedade ja spordikoolide töötajat.
Lektorid: 3 Eesti Olümpiaakadeemia liiget + 3 vene õppekeelega koolide olümpiamängude korraldajat.
Seminari tegevus: Seminari käigus tutvustati venekeelsele sihtrühmale Eesti Olümpiaakadeemia kooliolümpiamängude ideed ja Eesti Olümpiaakadeemia kooliolümpiamängude projektikonkurssi ning motiveeriti osalejaid osalema selleteemalistes ühistes aruteludes, meeskonnatöökoolituses ja näidiskooliolümpiamängudes projekti suvesessioonil. Samuti said osalejad kooliolümpiamängude korraldamiseks vajalikke teoreetilisi ja praktilisi algteadmisi ning nõuandeid kooliolümpiamängude koostöövõrgustikus olevate venekeelse õppekeelega koolide õpetajatelt, kes jagasid oma kooliolümpiamängude praktilisi kogemusi. Koolitusseminari lõpetas koolitaja Aivar Halleri poolt läbiviidud rühmatöö eesmärgiga selgitada osalejate ootusi ja vajadusi ning motiveerida neid liituma üle-eestilise kooliolümpiamängude koostöövõrgustikuga.
Koolitusseminari hinnangulehtede põhjal jäid kõik osalejad nii seminari sisulise kui korraldusliku poolega väga rahule: seminaril tutvustatud kooliolümpiamängude ideed peeti huvitavaks ja kaasakiskuvaks ning läbiviidud kooliolümpiamängude korraldamise kogemusi sisukateks, konkreetseteks ja kasulikeks.
KOKKUVÕTTED SUVESESSIOONIST
Suvesessiooni aeg: 26.-28. juuli 2009.
Koht: Saka mõis (Ida-Virumaa).
Osavõtjad: 63 (sh 20 muukeelset) õpetajat, kasvatajat, spordiametnikku jt kooliolümpiamängude ideest huvitatud inimest.
Lektorid: Katri Raik (Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor), Ljubov Fomina (Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja asetäitja haridusalal juhataja ülesannetes), Mart Siimann (Eesti Olümpiakomitee president), Reele Remmelkoor (Eesti Olümpiaakadeemia tegevjuht), Kalle Voolaid (Eesti Spordimuuseumi, teadussekretär, Eesti Olümpiaakadeemia peasekretär), Revo Raudjärv (TV 14 saatejuht), Raili Nõgu (Tornimäe Põhikooli direktor), Malle Poska (Kildu Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja), Leelo Paju (Haapsalu Linna Algkooli kehalise kasvatuse õpetaja), Viktor Predbannikov (Jõhvi Vene Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja).
Suvesessiooni tegevus: Sessiooni kolme tööpäeva jooksul käsitleti ja kogeti õppimise, enese arendamise ja meeskonnatöö põhimõtete võimalusi kooliolümpiamängude idee kaudu. Suvesessiooni päevakava oli üles ehitatud keha ja vaimu harmoonilise arengu põhimõttel: ennelõunal tutvuti päevateemaga loengute, rühmatööde ja ühiste mõttetalgute käigus, õhtupoolikuti rakendati saadud teadmisi praktikas mitteformaalsete õppimismeetodite (praktilised töötoad, loovad tegevused, sportlikud tegevused, meeskondlikud mängud) abil. Suvesessiooni ava- ja lõputseremooniad järgisid olümpiatraditsioone, tehes samas kummardused nii antiikolümpiamängudele (peajumal Zeusile ohverdamise näol) kui ka nüüdisaegsetele olümpiamängudele (tuletoomise traditsiooni näol). Sessiooni käigus peetud ettekannete põhjal saadi uusi teadmisi Eesti integratsioonipoliitikast, olümpiaajaloost, olümpiaharidusest meil ja mujal ning Eestis toimunud kooliolümpiamängude korraldamisest. Tantsu töötoas õpiti tundma erinevate rahvaste kultuuritraditsioone. Loovust arendati erinevates kunsti töötubades ning ühist olümpia-teemalist sõprusvaipa kududes. Sportlikku vormi sai lihvida vibulaskmises ja jalgpallis. Meeskonnatööoskusi arendati ühise fotojahi ning viktoriini kaudu. Lisaka toimus sessiooni esimesel õhtul mere lähedusest inspireeritud ühine kalateemaline õpiköök (legendaarse kalamehe Vladislav Koržetsi juhtimisel).
Hinnangulehtedelt saadud tagasiside põhjal peeti sellise seminari organiseerimist heaks integratsiooni võimaluseks: sessioonil toimunud tegevuste kaudu tutvuti paljude huvitavate inimestega; ühine sõprusvaiba kudumine ja ühised meeskonnatöömängud (fotojaht, viktoriin) liitsid sessioonist osavõtjaid; Katri Raik'i õhutusel tunnetas igaüks oma panuse võimalust meie ühisesse integratsiooniprojekti.
EOA RAHVUSVAHELISEL KONVERENTSIL (9.-10. oktoobril Tartus) esitati ülevaade ja kokkuvõtted projekti tegevustest ning tänati projektis osalejaid. Ühtlasi andis Ljubov Fomina, Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja asetäitja juhataja ülesannetes, Eesti Olümpiaakadeemiale üle Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna auhinna "Hariduse sõber". |
