2015. aastal korraldati kooliolümpiamängud 14-s koolis, neist oli foorumile tulnud oma kogemusi edasi andma 5 kooliolümpiamängude korraldajad. 2015. aasta oli eriline kooliolümpiamängude aasta – kaks kooliolümpiamängude projektikonkursile esitatud projekti (Lähte Ühisgümnaasiumist ja Kääpa Põhikoolist) olid kirjutatud õpilaste poolt.
1) Lähte II kooliolümpiamängude korraldamine algklassidele oli 11. klassi spordisuuna õpilase Kristiina Orumaa projektitöö kehalise kasvatuse õpetaja Ene Laanese juhendamisel. Juhendaja sõnul peab kooliolümpiamänge organiseerides arvestama, et selline suursündmus saab koormuseks ka kolleeegidele, kes kõik ei ole nii entusiastlikud. Lähte koolis oli tunda head toetust direktori poolt, kes ise on ka spordiajaloo õpetaja. Väga hea toetus oli ka EOA poolt (idee, vahendid, õppematerjalid, Kreeka seminarid, mis aitasid teemat mõtestada ja andsid kindlustunde kooliolümpiamängude korraldamiseks). Märkimist väärib tagasihoidliku Kristiina kaasamisoskus: kooliolümpiamängude haridusperioodil tutvustasid kaks 10. klassi noormeest kõikidele klassidele olümpiamängude ajalugu ja maskotte; meediasuuna õpilased selgitasid välja konkursside paremad tööd; spordipeol olid kaasõpilased rakendatud nii organisaatoritena kui kohtunikena.
Projektitöö juhendaja arvates tuli Kristiina Orumaa hästi toime ning loodetavasti saab kooliolümpiamängude korraldamisest Lähte koolis traditsioon, kus seda organiseerivad spordisuuna õpilased.
Sellise projekti läbiviimine elavdas kooli spordielu, tekitas huvi spordiajaloo vastu, aitas kujundada õpilaste väärtushinnanguid ja liigutas tundemaailma. Õpetajate ja lastevanemate arvates oli see tänuväärne üritus kõiges oma helguses, kus õpilased kogesid midagi uut.
2) Kääpa Põhikooli antiikolümpiamängud korraldati 8. klassi õpilastegrupi loovtööna. Peab ainult imestama nende viie õpilase julgust ja pealehakkamist – on ju kooliolümpiamängude korraldamine niigi igati suur ja tõsine töö, mis Kääpa koolis esmakordselt ette võeti. Ometi otsustati seda ettevõtmist veelgi laiendada: kooliolümpiamängudele kutsuti osalema ka ERASMUS+ projekti partnerkoolide õpilased Hispaaniast, Saksamaalt, Soomest ja Horvaatiast. Seega valmistuti rahvusvahelisteks kooliolümpiamängudeks.
Õpilased üksi ei pidanud siiski nii mahukat võistlust ette valmistama – korraldusmeeskonda ehk kooli olümpiakomiteesse kuulus lisaks viiele õppurile ka sama palju õpetajaid. Olümpiamängude õnnestumiseks lõi kaasa kogu koolipere. Olümpiatemaatika oli lõimitud kogu õppeaasta tegevustesse. Olümpiaharidusaasta tegevused olid jagatud 4 osaks: ettevalmistusperiood, olümpiaharidusperiood, spordipidu, kokkuvõtete tegemine.
Spordipeol olid õpilased jaotatud segavõistkondadesse: nooremate õpilaste võistkondadesse kuulusid 1.-5. klassi õpilased ja vanemate õpilaste võistkondadesse kuulusid 6.-8. klassi õpilased koos välisõpilastega. Võistkondade nimedeks olid Vana-Kreeka jumalate nimed. Kohtunikena olid tööle rakendatud ka 9. klassi õpilased. Lisaks õpetajatele olid toimkonnas tublid lapsevanemad.
Kokkuvõte foorumil osalenud õpetaja-juhendaja Anneli Lättingi poolt: „Nende lastega läheks iga kell luurele!”
3) Tartu Katoliku Hariduskeskuse I kooliolümpiamängud toimusid 22.-24. 09.2015. Haridusperioodiga alustasime juba jaanuaris. Moodustasime kooliolümpiamängude korralduskomitee; vajadusel pöördusime teiste õpetajate poole ja ka algkooli klassiõpetajad viisid oma klassiruumides läbi olümpiamänge tutvustavaid päevi.
Kooliolümpiamängude blogi sai meil loodud õpetaja poolt. Oleks oodanud, et mõni laps oleks haaranud võimalusest kinni ja teinud sellest oma loovtöö (õppejuhi luba oli olemas). Peab tõdema, et selle haldamisega oleks mõni vanema klassi laps hästi hakkama saanud.
Olümpiamängude teemalised ettekanded asendasime septembris Eesti Olümpiaakadeemiast laenatud roll-up näitustega. Need lisasid suurel määral olümpiamängude tunnet.
Õppekäigud spordimuuseumisse toimusid kehalise kasvatuse tundide ajal ja lastele väga meeldisid. Peale külastust tegime järgmise kehalise kasvatuse tunni ajal lastele ka väikese viktoriini.
Spordipeoks moodustasime 10 segavõistkonda, mis toimisid suurepäraselt – 9. klassi lapsed valvasid 1. klassi laste järgi. Eelnevalt loosisime võistkondadele erinevad maailmajaod; iga võistkond hääletas, millist riiki nad esindavad. Võistkondade koosolekutel valisid lapsed riigi poplugude hulgast olümpiahümni, mõtlesid välja olümpiahüüde ja kuidas eristuda mängude ajal. Kasutasime info jagamiseks stuudiumit, kuhu lapsed said lisada hümni, hüüde ja eristumise ning mida kasutati ka korraldajatele küsimuste esitamiseks.
Soovitus: teisi aineõpetajaid peaks kaasama juba projekti kirjutamisse; organiseerimisse võiks kaasata julgelt ka vanemaid kooliõpilasi!
4) Tornimäe kolmandate talimängude projekt sai kirjutatud detsembris, lund oodates. Esialgu olid kavas ikka talvised alad terviserajal, mis pakuksid osalejatele kelgulusti ja suusarõõmu.
Moodustati Kooliolümpiakomitee ja toimus olümpiaharidusnädal. Mahukaima alana oli mälumängumaraton, mis kestis viis nädalat. Järgmisse mälumängumaratoni plaanime aga juba 42 päeva pikkuseks.
Spordipeo lähenedes sai selgeks, et on tulnud tavapärane lumevaba talv ning Saaremaal saab suusatamise varsti Punasesse Raamatusse kanda. Kuid ega seepärast talimängud pidamata jäänud. Sporti saab teha iga ilmaga. Vaadake spordialade näiteid juuresolevatest videotest: murusuusk noorimatele võistlejatele, paarides suustatamine keskmisele ja vanemale kooliastmele, kelgukaarikus vedasid noorimad osalejad topispalli, kuid kesmine ja vanem aste juba üksteist. BMX lumerullis oli vaatemängu ja hasarti vägevasti. Õunapuude all pakkus mänguilu talvine disc-golf.
Tubases keskkonnas PVC jääkeegel, suusataja korvpallis ja hokislaalom.
Toimus ka sportlikuma õpetaja väljaselgitamine - terve kuu vältel kogusid õpetajad liikumiskilomeetreid ja tunde. Emotsioonid meis endis on väga kõnekad ning jäävad kestma.
Ja kui aasta pärast taas, kui on valge lumi maas, saame talimängud terviserajal läbi viia planeeritud talialadega.
5) Raplamaa K-koolide olümpiamängud läksid suurepäraselt. Kohal oli maavanem, Kaido Höövelson koos abikaasaga (ta tuli kolmapäeva öösel Jaapanist, et meile jõuda - nii teevad õiged spordimehed!), Eesti juunioride koondise tippkergejõustiklased Tõllason ja Kuhi ning „maakonna sporduhullud", kes olid alade vanemkohtunikud.
Osalejaid kokku oli ca 300. Tagasiside on väga positiivne ja juba küsitakse, kas taliolümpia ka tuleb.. Kaido lubas omakandis ka selliseid mänge korraldama hakata.
Soovitused:
- võimalusel külasta õpilastega meie spordiehitisi (Pirita Spordikeskus, A Le Coq Arena, Tondiraba Spordihall, Lasnamäe kergejõustikuhall);
- korralda päev enne spordipidu õpetajate olümpia (koos mõttetalguga ja ülesannete jagamisega järgmiseks päevaks);
- kutsu kohtunikeks ja autasustajateks erinevaid külalisi: tuntud sportlasi ja/või sporditegelasi, tipp-poliitikuid, kohalikke omavalitsusjuhte, maakonna spordi- ja haridusjuhte, pankade esindajaid;
- lülita külalised ka võistkondadesse;
- pane õpetajad ja külalised ühtsesse vormi;
- anna kohtunikele omad eraldused;
- toetu lastevanematele, vallas elavatele “Sädeinimestele”;
- ära karda küsida raha sponsoritelt;
- ära unusta tänamast aitajaid ja kui vaja siis läbi lillede ka neid, kes esialgu Sulle vastu töötasid;
- ära karda raskusi (vahel ei saa ka koolide juhtkonnad aru, miks neid mänge just Sinu kooli lastele vaja on);
- OLE KINDEL, ET LAPSED ON ALATI TÄNULIKUD SELLISE VAHVA ETTEVÕTMISE TEGEMISE EEST!
|
