Sessiooni kolme tööpäeva jooksul käsitleti ja kogeti õppimise, enese arendamise ja meeskonnatöö põhimõtete võimalusi kooliolümpiamängude idee kaudu järgmiste tegevuste käigus:
1) Helve Israel Tartu Kunstigümnaasiumist, Jaak Jalakas Kunda Ühisgümnaasiumist, Leelo Paju Haapsalu Linna Algkoolist ja Reele Remmelkoor Eesti Olümpiaakadeemiast jagasid oma ettekandes „Kooliolümpiamängud” soovitusi ja praktilisi nõuandeid erinevate õppeainete lõiminguks (emakeele, võõrkeelte, ajaloo, geograafia, muusika, käsitöö jt õppeainete kaasamiseks kooliolümpiamängude korraldamisse vastavate teematundide või erinevate konkursside korraldamise kaudu), samuti õpikäsitluse mõtestamise toetamiseks ning õppemetoodiliste lahenduste tutvustamiseks, rakendamiseks ja kogemuste analüüsiks.
2) Inna Sergejeva Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumist ja Inna Mällo Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumist tutvustasid oma ettekandes „Kooliolümpiamängude kogemused” oma kogemusi laste isiksuse harmooniliseks arendamiseks (nii füüsilise kui vaimse poole pealt); õpilaste, lastevanemate ja linnaelanike hulgas tervislike eluviiside propageerimiseks; laste klassivälise tegevuse organiseerimiseks, kaasates ka lastevanemaid; olümpiamängude ideede populariseerimiseks, õpilaste teadmiste täiendamiseks ja nende silmaringi laiendamiseks ning mõttekaaslaste otsimiseks ja nende koostööks kaasamiseks – seda kõike eesti ja vene õppekeelega koolide ühiste kooliolümpiamängude korraldamise kaudu.
3) Siret Kruk Tartu Kroonuaia Koolist käsitles oma ettekandes „Tartu Kroonuaia Kooli olümpiamängud” olümpiavaimu ja õhkkonna demonstreerimist ja olümpialiikumise tutvustamist hariduslike erivajadustega lastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud või toimetuleku õppekava alusel, samuti Käopesa lastekodu hooldusklassidele ja vanglaklassidele Tartu vanglas. Kooliolümpiamängude kaudu said õpilased end rakendada erinevates valdkondades, laiendada oma silmaringi ja teadmisi ning tugevdada omavahelist koostööd. Kogu projekt oli sotsiaalset ja emotsionaalset arengut toetav ning seetõttu kujunesid kooliolümpiamängud Tartu Kroonuaia Koolile unustamatuks suursündmuseks.
4) Heigo Klaos ja Revo Raudjärv (mõlemad Eesti Olümpiaakadeemiast) tegid oma esitluses „EOA haridusliku õppematerjali väljatöötamine” ettepanekuid spordieetika kui läbiva teema käsitlemise kohta kehalise kasvatuse, tervisekasvatuse ja inimeseõpetuse tundides – kuidas juhtida õpilaste tähelepanu spordiga seotud väärtustele, kuidas seostada sporti erinevate elualadega (muusika, kunst, poliitika, kirjandus jne), kuidas aktiviseerida noori inimesi ja tõsta nende kodanikuaktiivsust ühiskonnas.
5) Robert Marxen Rahvusvahelisest Pierre de Coubertini Komiteest tutvustas oma ettekandes „Olympic Education: The Pierre de Coubertin Award-Contest: A practical Example for School Olympics“ olümpiahariduslikku Pierre de Coubertini koolide võrgustikku, kuhu kuulub üle 50 kooli üle maailma, nii Euroopast ja Aasiast, kui ka Aafrikast ja Austraaliast. Nende töö kõrgpunktiks on iga kahe aasta järel korraldatavad Rahvusvahelised Pierre de Coubertini noortefoorumid, kuhu koguneb umbes 150 õpilast üle kogu maailma, et tähistada „Olümpiafestivali” pärast kaheaastast ettevalmistust. Iga noortefoorumi tähelepanu keskmes on olnud rahvusvahelise Coubertini auhinna konkurss, milles iga osavõtja peab osalema ning mis koosneb viiest erinevast sooritusest ja individuaalsest saavutuste testist.
6) Õpetajate praktiliste töökogemuste edasiandmiseks mängiti üheskoos läbi Eesti Olümpiaakadeemia suvesessiooni minikooliolümpiamängude spordipidu traditsiooniliste tseremooniatega (ava-, auhinna- ja lõputseremoonia, osavõtjate rongkäik, lipu heiskamine, tule süütamine, sportlaste ja kohtunike vande andmine, kultuuriprogramm) ja kooliolümpiamängude nutikate meeskondlike võistlusaladega (paarislauatennis, olümpiavisked, tandemsuusatamine, rennipall, rõngavise) – kõiki neid ideid saavad sessioonist osavõtjad edukalt rakendada oma edasises töös (oma kooli olümpiamängude korraldamisel).
7) Praktilisi kogemusi õpikäsitluse mõtestamise toetamiseks ning õppemetoodiliste lahenduste tutvustamiseks, rakendamiseks ja kogemuste analüüsiks said õpetajad viie erineva töötoa kaudu:
• Kaarel Antonsi (Eesti Spordimuuseum) juhitavas ajaloo töötoas said osalejad praktilisi näiteid spordi ja olümpia käsitlemiseks ajalootunnis kooliolümpiamängude raames. On ju spordi(-ajaloo) näol on tegemist nähtusega, mis paljudele noortele huvi pakub ja nende vastuvõtlikkus teema suhtes läbi taoliste näidete on palju parem. Seetõttu käsitleti näiteid, kuidas kaasata ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunnid kooliolümpiamängude programmi ning mis erutaks õpilasi ja pakuks ka õpetajale huvitavaid võimalusi.
• Heigo Klaosi ja Liis Tapasia (Eesti Olümpiaakadeemia noorte töörühmast) juhtimisel testiti Eesti Olümpiaakadeemia uut hariduslikku õppematerjali – sportlikku lauamängu „12 sammu võiduni”, mille abil saavad mängijad lisaks oma spordialaste teadmiste testimisele panna proovile ka oma meeskonnatöö- ja loomingulisi oskusi.
• Helve Israeli (Tartu Kunstigümnaasium) kunstitöötoas oli osalejatel võimalik valmistada kooliolümpiamängude õppevahendeid (riidest palle) ja dokumendihundi paberiribadest nutikaid medaleid.
• Dmitri Valiulin ja Marge Taivere (Eesti Olümpiaakadeemia noorte töörühmast) õpetasid tantsutöötoas soovijatele hoogsaid tantse, millega esineti ka suvesessiooni lõputseremoonial.
• Robert Marxen (Rahvusvaheline Pierre de Coubertini Komitee) tutvustas olümpiaväärtuste töötoas praktilisi võimalusi ning didaktilisi ja metoodilisi soovitusi teema käsitlemiseks õpilaste hulgas erinevate õppefilmide, diskussioonide, debattide, rühmatööde, projektide, kunstitööde, luuletuste, rollimängude, lavastuste, simulatsioonide jne kaudu, mis arendaksid õpilastes nii intellektuaalset, emotsionaalset, sotsiaalset, füüsilist, artistlikku, loovat kui ka vaimset potentsiaali.
8) Võrgustiku tegevuse analüüsiks ja jätkusuutlikkuse kavandamiseks läbiviidud rühmatöö eesmärgiks oli võrgustiku liikmete kaasamine võrgustikutöö eesmärgistamisse (eesmärkide ja visiooni laiapõhjalisem arutelu), võrgustikutöö tegevuskava planeerimisse ning võrgustikutöö arendamisse (võrgustikutöö jätkusuutlikkuse kavandamine), samuti eestlaste ja muukeelsete pedagoogide omavahelise suhtluse tihendamiseks.
9) Lisaks said kõik õpetajad osaleda sessiooni sportlikes tegevustes (fotojaht, golfikoolitus), panna oma teadmisi proovile meeskondlikes koostöömängudes ning kuulata üllatuskülalise Rauno Pehka esitatud omaloomingulisi laule.
Osavõtjate tagasiside küsimustike põhjal hinnati Eesti Olümpiaakadeemia suvesessiooni kui väga sisukat, ladusat, hoolikalt ja läbimõeldult ettevalmistatud, hästi organiseeritud, õnnestunud ja asjalikku koolitust. Tegevuse programmi iseloomustati kui "hästi balansseeritut, sisaldades nii teadmiste (kogemuste) omandamist loengute näol, rühmatööd vastavalt iga isiku huvidele kui ka sportlikku aktiivtegevust”. Eriti hea meel on tõdeda, et koolitusel kõige enam huvi pakkuvate teemadena leidsid äramärkimist kõik teemad, alates kooliolümpiamängude teemast koos erinevate aspektidega ning lõpetades võrgustikutöö kogemuste, võimaluste ja koostööga. Samuti kavatsevad õpetajad kõiki teemasid oma edasises töös kasutada (mitu lehetäit märkmeid ootab rakendust!”).
Suvesessiooni venekeelne meediakajastus: Летняя сессия Эстонской Олимпийской Академии
Pildivaliku EOA suvesessioonist leiate aadressilt: www.olympiaharidus.eu/index.php
 
|
