1. Kooliolümpiamängude üldine korraldus
Juba kooliolümpiamängude üldine korraldus oli lahendatud väga erinevalt: kes keskendus oma kooli olümpiamängudele, kes kaasas lasteaialapsed, kes kutsus osalema naaberkoole, kes liitis terve maakonna algkoolid, kes võõrustas sõpruskoole välismaalt. Olgu siinkohal märgitud, et kõige suurearvulisemad mängud korraldas Ahtme Gümnaasium, organiseerides Kohtla-Järve linna koolide suveolümpiamängud, millest võtsid osa kõik Kohtla-Järve üheksa üldhariduskooli (Ahtme, Tammiku, Ühis-, Kesklinna, Slaavi, Järve ja Järve Vene gümnaasiumid, Vahtra Põhikool ning Erakool Intellekt). Projektis osalejad said nautida pea kaks kuud toimuvat spordi-, nooruse- ja tervisepeo sõbralikku ja lõbusat atmosfääri.
Osalejate arvu poolest pesamuna rollis olid Kildu põhikooli „Sookollide olümpiamängud,” millest võtsid osa kõik kooli 74 last. Samas ei jäänud need mängud oma suurejoonelisuse poolest teistele sugugi alla, olles tänu oma Soomaa-lähedasele temaatikale kindlasti ühed omanäolisemad. Juba eelmisel sügisel toimus mängudele nime valiku konkurss ning sellest lähtuvalt jagati kõik kooli õpilased vanuseliselt ja sooliselt võrdseks kolmeks võistkonnaks-rabaks: Valgeraba, Kuresoo ja Öördi raba, kes hakkasid omavahel mõõtu võtma. Sookollide olümpiamängudele kohaselt peeti mängude spordivõistlused Soomaal, kus veedeti terve päev sportides ja looduses silmaringi laiendades. Kõik võistluste 14 ala (näiteks olümpiataldrik, rõnga jalgpall, „ratsutamine”, jännikivi, olümpiahüpped, kollikummik, pallitants, rahvastepall, maastikumäng GPS seadmetega) olid võistkondlikud ja igal alal võistlesid kõik. Hästi tore oli näha vanemaid õpilasi nooremaid toetamas ja julgustamas.
2. Ettevalmistused
Kooliolümpiamängudeks asusid paljud koolipered valmistuma juba varakult, andes võimaluse käsitleda olümpiatemaatikat erinevates ainetundides (ajalugu, geograafia, võõrkeel), korraldada sporditeemalisi joonistus- ja luulevõistlusi, õppida kreeka tähestikku ja keelt (Väike-Maarja Gümnaasium), kirjutada vahvaid fännikirju olümpiavõitjatele (Taebla Gümnaasium), korraldada sporditeemaliste laulude konkursse (Nõmme Gümnaasium, Kivimäe Põhikool), vestelda ausa mängu teemadel (situatsioonimäng Tartu Lasteaias Kivike), õmmelda ilusaid siidist riigilippe (Kullamaa Keskkool), kujundada diplomite ja medalite kavandeid, valmistada auhindu ja meeneid (Vändra Gümnaasium, Nõmme Gümnaasium, Kivimäe Põhikool, Puiatu Lasteaed-Kool), valmistada spordivahendeid (Väike-Maarja Gümnaasium), püstitada olümpiakülasid (Nõo Reaalgümnaasium) või lumelinnu (Vastseliina Gümnaasium, Kullamaa Keskkool), või ehitada koguni olümpiarajatisi (uisuväljak Kiigemetsa Koolis).
Koolide raamatukogudes avati olümpia- ja sporditeemaliste raamatute näitusi (Narva Soldino Gümnaasium, Kiigemetsa Kool), korraldati uurimustööde konkursse kodukoha sportlastest (Tornimäe Põhikool) või minikonverentse olümpialiikumise teemadel (Jõhvi Vene Gümnaasium, Värska Gümnaasium). Nii mõnegi kooli tippsündmuseks kujunes kohtumine tuntud sportlastega (Gerd Kanter, Erki Nool, Jaak Mae, Raul Olle, Ago Markvardt, Kaspar Taimsoo). Paljud koolid külastasid Eesti Spordimuuseumi ja kasutasid võimalust laenutada Eesti Olümpiaakadeemia rändnäitusi „Olümpia ja mängud: pidu meis enestes“ ning „Meie spordisangarid – Eestimaa uhkus“. Olümpiahariduperioodi jooksul saadud teadmisi testiti olümpiateemalistel viktoriinidel.
Klasside ehk riikide poolt mõeldi välja ning teostati ühtne olümpiavorm, muretseti riigilipud, koostati loomingulised enesetutvustused ja hüüdlaused, kujundati riiki tutvustavad stendid ja komplekteeriti võistlusalade koondised. Kogu kooliperet hõlmanud olümpiatunnis tutvustasid riigid end nii laulu, tantsu kui slaidišõudega.
3. Omapärased sportlikud võistlusalad
Kooliolümpiamängude spordivõistlused toimuvad põhimõttel: „Kooliolümpiamängudel pole tähtis võit, vaid osavõtt.“ Seetõttu on spordipeo võistlusalad valitud nõnda, et kõigile osalejatele leiduks koht tema soovi ja sobivuse järgi. Nii võiski kooliolümpiamängude kavast leida lisaks traditsioonilistele jooksu- ja hüppealadele veel selliseid alasid nagu antiikne kaarikusõit, kilbiga jooks, käsikutega kaugushüpe, hüppenööriga hüpped, kotisjooks, kiirabi teatejooks. Eestlastele omane edukus heite- ja viskealadel peegeldus ka kooliolümpiamängudel, kus lisaks palli- ja odaviskele, kuulitõukele ja kettaheitele võisteldi veel saapaviskes, luuaviskes, sarveviskes, nooleviskes, kummikuheites, kivitõukes ning lendavate taldrikutega täpsusvisetes läbi olümpiarõngaste. Suurepärased talvised lumeolud lubasid tali-kooliolümpiamängude kavasse võtta kelguslaalomi, viskesuusatamise, paarissuusatamise, liulaskmise, lumejalgpalli. Publikuedu tagasid köievedu, sumomaadlus, poomivõitlus ja rammumehe võistlus. Meeskondlikest aladest olid korraldajate lemmikuteks erinevad teatejooksud, rahvastepall ja jalgpall.
Tore oli näha ka lapsevanemaid ja õpetajaid kaasa võistlemas. Kullamaa Keskkoolis korraldati koguni eraldi lastevanemate konkurss – iga osalenud lapsevanem tõi oma lapse riigile boonuspunkte.
4. Mida annab kooliolümpiamängude korraldamine?
Ljubov Fomina, Narva Soldino Gümnaasiumi direktor: Kooliolümpiamängudes osalemise kaudu said õpilased ja õpetajad korraldada aktiivset, huvitavat ja mitmekesist õppeprotsessi kehalises kasvatuses, ajaloos, kirjanduses, geograafias, ühiskonnaõpetuses, matemaatikas ja võõrkeeltes. Spordivõistlused liitsid õpilasi ja õpetajaid, klassides moodustati meeskondi ja oli tunda meeskonnavaimu. Need on unustamatud tunded ja mälestused!
Katrin Kroosmann, Tallinna Prantsuse Lütseumi kehalise kasvatuse õpetaja: Kooliolümpiamängud aitavad ühendada sporti ja kultuuri, siduda rohkem erinevaid õppeaineid ja õpetajaid ning lähendada spordivõõrast last spordile.
Virve Tauts, Nõva Põhikooli direktor: Mängude õnnestumine on andnud rohkesti positiivseid emotsioone, rõõmu, rahulolu ja head enesetunnet. Kooliolümpia on üks moodus pakkuda lastele eduelamuse võimalusi, ergutada omaalgatust ja arendada rühmatöö oskusi.
Artiklid 2011. aasta kooliolümpiamängude kohta: www.olympiaharidus.eu/index.php
Eesti Olümpiaakadeemia tänab kõiki õpetajaid, koolijuhte, spordiametnikke ja lastevanemaid, kes kooliolümpiamänge korraldada aitasid. Suur tänu ka Eesti Kultuurkapitalile ja Tallinna Sadamale! |
